1. Konkurentsimaastik söödatööstuses
Riikliku söödatööstuse statistika kohaselt on viimastel aastatel Hiina söödatootmine küll kasvutrendis, kuid söödatööstuse ettevõtete arv on üldiselt langustrendis. Põhjuseks on see, et Hiina söödatööstus liigub järk-järgult ekstensiivselt intensiivsele suunale ning väikeettevõtted, millel on halb tootmistehnoloogia ja tootekvaliteet ning halb bränditeadlikkus, asenduvad järk-järgult. Samal ajal langeb konkurentide ja tööstuse ümberkorraldamise ning tööjõu- ja toorainekulude suurenemise tõttu söödaettevõtete kasumitase ning suurettevõtted saavad tegutseda ainult tööstusliku konkurentsi tingimustes.
Suured tootmisettevõtted seevastu kasutavad ära oma mastaabisäästu ja haaravad kinni tööstusintegratsiooni võimalustest, et laiendada oma tootmisvõimsust ühinemiste või uute tootmisbaaside kaudu, suurendades tööstusharu kontsentratsiooni ja tõhusust ning edendades Hiina söödatööstuse järkjärgulist ümberkujundamist mastaabisäästu ja intensiivistumise suunas.
2. Söödatööstus on tsükliline, piirkondlik ja hooajaline
(1) Regionaalsus
Hiina söödatööstuse tootmispiirkondadel on teatud piirkondlikud iseärasused järgmistel põhjustel: esiteks on Hiinal tohutu territoorium ning eri piirkondades kasvatatavate põllukultuuride sortide ja teraviljasaagikuse vahel on olulisi erinevusi. Põhjas moodustavad suure osa kontsentreeritud sööt ja eelsegatud sööt, lõunas aga kasutatakse peamiselt segasööta; teiseks on söödatööstus tihedalt seotud vesiviljelustööstusega ning erinevate toitumisharjumuste ja aretussortide tõttu eri piirkondades on ka söödas piirkondlikke erinevusi. Näiteks rannikualadel on vesiviljelus peamine meetod, samas kui Kirde- ja Loode-Hiinas kasvatatakse rohkem mäletsejalisi veiste ja lammaste jaoks; kolmandaks on konkurents Hiina söödatööstuses suhteliselt tihe, madala üldise brutokasumi marginaali, keerukate ja mitmekesiste toorainete, erineva päritolu ja lühikese transpordiraadiusega. Seetõttu kasutab söödatööstus enamasti mudelit "riiklik tehas, ühtne juhtimine ja kohalik tegevus". Kokkuvõttes on Hiina söödatööstusel teatud piirkondlikud iseärasused.
(2) Perioodilisus
Söödatööstust mõjutavad tegurid hõlmavad mitmeid aspekte, sealhulgas peamiselt söödatööstuse toorainet, nagu mais ja sojaoad, ning söödatööstuse allavoolu, mis on tihedalt seotud riikliku loomakasvatusega. Nende hulgas on ülesvoolu toorained söödatööstust mõjutavate kõige olulisemate tegurite hulgas.
Selliste lahtiste toorainete nagu maisi ja sojaubade hinnad ülesvoolus sõltuvad teatud kõikumistest sise- ja välisturgudel, rahvusvahelisest olukorrast ja meteoroloogilistest teguritest, mis mõjutavad söödatööstuse kulusid ja seejärel söödahindu. See tähendab, et lühiajaliselt muutuvad vastavalt ka söödakulud ja -hinnad. Allavoolu vesiviljelustööstuse varusid mõjutavad sellised tegurid nagu loomahaigused ja turuhinnad ning samuti on teatav varude ja müügi kõikumine, mis mõjutab teatud määral söödatoodete nõudlust. Seetõttu on söödatööstuses lühiajaliselt teatud tsüklilised omadused.
Kuid inimeste elatustaseme pideva paranemisega kasvab pidevalt ka nõudlus kvaliteetse valgurikka liha järele ning söödatööstus tervikuna on säilitanud suhteliselt stabiilse arengu. Kuigi söödanõudluses esineb teatud kõikumisi loomahaiguste, näiteks Aafrika sigade katku, tõttu, ei ole söödatööstusel tervikuna pikas perspektiivis ilmset perioodilisust. Samal ajal on söödatööstuse kontsentratsioon veelgi suurenenud ja valdkonna juhtivad ettevõtted jälgivad tähelepanelikult turunõudluse muutusi, kohandavad aktiivselt toote- ja turundusstrateegiaid ning saavad kasu turunõudluse stabiilsest kasvust.
(3) Hooajalisus
Hiinas valitseb pühade ajal tugev kultuuriline õhkkond, eriti selliste festivalide ajal nagu kevadfestival, draakonipaatide festival, kesksügise festival ja rahvuspüha. Samuti kasvab rahva nõudlus erinevat tüüpi liha järele. Aretusettevõtted suurendavad tavaliselt oma varusid ette, et tulla toime pühadeaegse nõudluse hüppelise kasvuga, mis toob kaasa suure nõudluse pühadeeelse sööda järele. Pärast pühi väheneb tarbijate nõudlus kariloomade, linnuliha, liha ja kala järele ning kogu vesiviljelustööstus toimib samuti suhteliselt nõrgalt, mille tulemuseks on sööda hooajaväline periood. Sea sööda puhul on see sagedaste festivalide tõttu aasta teises pooles tavaliselt sööda nõudluse, tootmise ja müügi tipphooaeg.
3. Söödatööstuse pakkumise ja nõudluse olukord
Hiina söödatööstuse aastaraamatu ja riikliku söödatööstuse statistika kohaselt, mille avaldas riiklik söödatööstuse büroo, suurenes Hiina tööstusliku sööda tootmine aastatel 2018–2022 227,88 miljonilt tonnilt 302,23 miljoni tonnini, kusjuures aastane liitkasvumäär oli 7,31%.
Söödaliikide vaatenurgast on segasööda osakaal kõrgeim ja säilitab suhteliselt kiire kasvutrendi. 2022. aasta seisuga oli segasööda tootmise osakaal kogu söödatoodangust 93,09%, mis näitab kasvutrendi. See on tihedalt seotud Hiina vesiviljelustööstuse laienemisprotsessiga. Üldiselt kipuvad suured vesiviljelusettevõtted ostma terviklikke ja otse sööda koostisosi, samas kui väikekasvatajad säästavad põllumajanduskulusid, ostes eelsegusid või kontsentraate ja töödeldes neid oma sööda tootmiseks. Eriti pärast seakatku puhangut Aafrikas kipuvad seakasvatusettevõtted seakasvatustoodete tooteid ostma ühest kohast, selle asemel et osta eelsegusid ja kontsentreeritud materjale kohapealseks töötlemiseks.
Sea- ja linnusööt on Hiina söödatoote struktuuri peamised sordid. Hiina söödatööstuse aastaraamatu ja riikliku söödatööstuse statistikaameti avaldatud andmete kohaselt on söödasortide toodang Hiinas aastatel 2017–2022 erinevates aretuskategooriates vähenenud.
4. Söödatööstuse tehniline tase ja omadused
Söödatööstus on alati olnud tänapäevase põllumajanduse oluline komponent, juhtides innovatsiooni kaudu loomakasvatussektori ümberkujundamist ja ajakohastamist. Tänu tööstuse, akadeemiliste ringkondade ja teadusuuringute pingutustele on söödatööstus edendanud säästvat põllumajanduslikku arengut sellistes valdkondades nagu valemite innovatsioon, täppissöötmine ja antibiootikumide asendamine. Samal ajal on see edendanud söödatööstuse informeeritust ja intelligentsust tootmisseadmetes ja -protsessides, andes söödasektorile digitaalse tehnoloogia.
(1) Söödavalemi tehniline tase
Põllumajanduse moderniseerimise kiirenemise ja söödauuringute süvenemisega on söödatootmisettevõtete konkurentsivõime peamiseks eesmärgiks saanud sööda valemistruktuuri optimeerimine. Uute sööda koostisosade ja nende asendamise uurimine on muutunud tööstuse arengusuunaks, edendades sööda valemistruktuuri mitmekesistamist ja täpset toitumist.
Söödakulu on aretuskulude peamine komponent ning samuti on söödakulude peamised komponendid lahtised toorained, näiteks mais ja sojajahu. Söödatoorainete, näiteks maisi ja sojajahu hinnakõikumiste ning sojaubade impordist sõltuvuse tõttu on ettevõtete uurimissuunaks saanud alternatiivsete söödatoorainete leidmine söödakulude vähendamiseks. Söödaettevõtted, mis põhinevad alternatiivsete toorainete tootmispiirkondadel ja söödaettevõtete geograafilistel eelistel, saavad vastu võtta ka erinevaid alternatiivseid lahendusi. Antibiootikumide asendamise osas suureneb tehnoloogia täiustumisega taimsete eeterlike õlide, probiootikumide, ensüümpreparaatide ja probiootikumide kasutamine. Samal ajal uurivad tööstusettevõtted pidevalt ka antibiootikumide asendamise kombinatsioonskeeme, edendades sööda toitainete imendumist kõigis aspektides lisandite kombinatsioonide kaudu ja saavutades häid asendusefekte.
Praegu on tööstuse juhtivad söödaettevõtted teinud märkimisväärseid läbimurdeid tooraine asendamise valdkonnas ning suudavad tooraine asendamise kaudu tõhusalt reageerida toorainehindade kõikumistele; antimikroobsete lisandite kasutamisel on tehtud edusamme, kuid optimaalse söödatoitainete saavutamiseks on endiselt probleemiks lisandite või lõppsööda kombinatsiooni kohandamine.
5. Söödatööstuse arengusuunad
(1) Söödatööstuse ulatuslik ja intensiivne ümberkujundamine ja ajakohastamine
Praegu on söödatööstuses konkurents üha tihedam ning suured söödatöötlemisettevõtted on näidanud üles märkimisväärseid konkurentsieeliseid söödavalemite uurimis- ja arendustegevuses, tooraine hankimise kulude kontrollis, söödatoodete kvaliteedikontrollis, müügi- ja kaubamärgisüsteemi loomises ning järgnevates teenustes. 2020. aasta juulis jõustunud epideemiavastase seaduse ulatuslik rakendamine ja suurte söödatoorainete, näiteks maisi- ja sojajahu hindade pidev tõus on tõsiselt mõjutanud väikeseid ja keskmise suurusega söödatöötlemisettevõtteid. Tööstusharu üldine brutokasumi marginaal väheneb, mis pidevalt vähendab väikeste ja keskmise suurusega söödaettevõtete ellujäämisruumi. Väikesed ja keskmise suurusega söödatöötlemisettevõtted lahkuvad turult järk-järgult ning suured ettevõtted hõivavad üha rohkem turupinda.
(2) Valemite pidev optimeerimine
Toorainete funktsioonide teadlikkuse suurenemisega tööstuses ja aretusandmebaaside pideva täiustamisega paranevad söödaettevõtete valemite täpsus ja kohandatavus pidevalt. Samal ajal sunnivad sotsiaalne ja majanduslik keskkond ning inimeste kasvav tarbijanõudlus söödavalemite ettevõtteid valemite koostamisel arvestama vähem süsinikuheitega keskkonnakaitse, liha kvaliteedi parandamise ja täiendavate funktsionaalsete koostisosadega. Turule tuuakse pidevalt madala valgusisaldusega dieetsööta, funktsionaalset sööta ja muid söödatooteid. Valemite pidev optimeerimine esindab söödatööstuse tulevast arengusuunda.
(3) Parandada sööda tooraine garantiivõimet ja kontrollida söödakulusid
Tööstusliku sööda tooraineks on peamiselt energiatooraine mais ja valgutooraine sojajahu. Viimastel aastatel on Hiina istutustööstuse struktuur järk-järgult kohanenud, parandades teatud määral söödatooraine isevarustatust. Praegune olukord, kus Hiina valgutooraine sõltub peamiselt impordist, on aga endiselt olemas ning rahvusvahelise olukorra ebakindlus seab söödatööstuse võimele toorainet tagada veelgi kõrgemad nõudmised. Söödatooraine tagamise võime parandamine on sööda hindade ja kvaliteedi stabiliseerimiseks vältimatu valik.
Edendades Hiina istutustööstuse struktuurilist kohandamist ja parandades mõõdukalt selle isevarustatust, edendab söödatööstus imporditud sortide ja valgurikka söödatooraine allikate mitmekesistamist, näiteks uurides aktiivselt naaberriikide ("Siiditee") ja teiste riikide pakkumispotentsiaali, et rikastada pakkumisreserve, tugevdades munavalge söödatooraine pakkumise ja nõudluse olukorra jälgimist, hindamist ja varajast hoiatamist ning kasutades täielikult ära tariifide, kvootide kohandamist ja muid mehhanisme, et haarata tooraine impordi tempot. Samal ajal tugevdame pidevalt uute söödatoorainesortide edendamist ja rakendamist siseturul ning edendame söödavalemites lisatavate valgurikkade toorainete osakaalu vähendamist; tugevdame tooraine asendamise tehnoloogia reservi ja kasutame tooraine asendamiseks nisu, otra jne, tagades sööda kvaliteedi. Lisaks traditsioonilistele lahtistele toorainetele kasutab söödatööstus jätkuvalt ära põllumajanduslike ja kõrvalsaaduste söödana kasutamise potentsiaali, näiteks toetades selliste põllukultuuride nagu bataat ja maniokk, samuti põllumajanduslike kõrvalsaaduste, nagu puu- ja köögiviljade, sette ja toorainete kuivatamist ja kuivatamist; Õliseemnete töötlemise kõrvalsaaduste bioloogilise kääritamise ja füüsikalise detoksifitseerimise abil vähendatakse pidevalt põllumajanduslikes ja kõrvalsaadustes sisalduvate toitainete sisaldust, parandatakse valgu kvaliteeti ja seejärel muudetakse see tööstuslikuks tootmiseks sobivaks söödatooraineks, parandades seeläbi igakülgselt söödatooraine garantiivõimet.
(4) „Toode + teenus” saab söödaettevõtete üheks peamiseks konkurentsivõime teguriks.
Viimastel aastatel on söödatööstuse vesiviljelustööstuse struktuur pidevalt muutunud, kusjuures mõned vabapidamisel olevad põllumajandustootjad ja väikesed vesiviljelusettevõtted on järk-järgult üle läinud mõõduka ulatusega kaasaegsetele perefarmidele või turult lahkunud. Söödatööstuse alltoodud turg näitab mastaabisäästu ning suurte vesiviljelusfarmide, sealhulgas kaasaegsete perefarmide turuosa laieneb järk-järgult. Toode + Teenus viitab spetsialiseeritud tootmisele ja toodete pakkumisele, mis vastavad klientide isikupärastatud vajadustele ettevõtete poolt vastavalt nende nõuetele. Vesiviljelustööstuse alltoodud tööstuse suureneva kontsentratsiooniga on kohandatud mudelitest saanud oluline vahend suurte vesiviljelusklientide ligimeelitamiseks.
Teenindusprotsessi käigus koostavad söödaettevõtted iga kliendi jaoks ainulaadse toote- ja teenuseplaani, mis hõlmab toitumise ja kohapealse haldamise pidevat kohandamist ja optimeerimist, lähtudes kliendi riistvarast, seakarja geenidest ja terviseseisundist. Lisaks söödatootele endale peavad plaaniga kaasnema ka asjakohased kursused, koolitus ja konsultatsioonid, et aidata järgnevatel aretussektori klientidel tarkvara ja riistvara üldisel ümberkujundamisel, saavutades söötmise, epideemiate ennetamise, aretuse, desinfitseerimise, tervishoiu, haiguste ennetamise ja tõrje ning reovee puhastamise etappide ajakohastamise.
Tulevikus pakuvad söödaettevõtted dünaamilisi lahendusi, mis põhinevad erinevate kasutajate vajadustel ja eri perioodide valupunktidel. Samal ajal kasutavad ettevõtted kasutajaandmeid oma andmebaaside loomiseks, teabe kogumiseks, sealhulgas toitainesisalduse, söötmisefektide ja aretuskeskkonna kohta, põllumeeste eelistuste ja tegelike vajaduste paremaks analüüsimiseks ning söödaettevõtete kliendisuhte suurendamiseks.
(5) Nõudlus kvaliteetsete allavoolu valkude ning funktsionaalsete looma- ja linnulihatoodete järele kasvab jätkuvalt
Hiina elanike elatustaseme paranemisega on aasta-aastalt suurenenud nõudlus kvaliteetsete valgurikaste ja funktsionaalsete looma- ja linnulihatoodete, näiteks veise-, lamba-, kala- ja krevetiliha ning tailiha järele. Aruandeperioodil jätkas mäletsejaliste ja veeloomasööda tootmine Hiinas kasvu, säilitades kõrge kasvumäära.
(6) Bioloogiline sööt on üks Hiina strateegilisi tärkavaid tööstusharusid
Bioloogiline sööt on üks Hiina strateegilisi tärkavaid tööstusharusid. Bioloogiline sööt viitab söödatoodetele, mis on välja töötatud biotehnoloogia tehnoloogiate abil, näiteks fermentatsioonitehnoloogia, ensüümitehnoloogia ja valgutehnoloogia abil sööda toorainete ja lisandite, sealhulgas kääritatud sööda, ensümaatilise sööda ja bioloogiliste söödalisandite jaoks. Praegu on söödatööstus sisenenud ulatuslike epideemiavastaste meetmete ajastusse, kus traditsiooniliste sööda toorainete hinnad on kõrged ning Aafrika seakatku ja muude haiguste levik on normaliseerunud. Sööda- ja vesiviljelustööstuse ees seisva surve ja väljakutsed suurenevad iga päevaga. Bioloogiliselt kääritatud söödatoodetest on saanud loomakasvatuse valdkonnas ülemaailmne uurimis- ja rakendusvaldkond tänu nende eelistele söödaressursside arendamise hõlbustamisel, sööda ja loomakasvatussaaduste ohutuse tagamisel ning ökoloogilise keskkonna parandamisel.
Viimastel aastatel on bioloogilise sööda tööstusahela põhitehnoloogiad järk-järgult välja töötatud ning läbimurdeid on tehtud bakterite aretuses, sööda kääritamisprotsessides, töötlemisseadmetes, söödalisandite valemites ja sõnniku töötlemises. Tulevikus, antibiootikumide keelustamise ja asendamise taustal, kiireneb bioloogilise sööda kasv. Samal ajal peab söödatööstus looma kääritatud sööda toitumise põhiandmebaasi ja vastava efektiivsuse hindamise süsteemi, kasutama dünaamiliseks jälgimiseks biotehnoloogiat ning varustama end standardiseeritumate bioloogilise sööda tootmisprotsesside ja -protsessidega.
(7) Roheline, keskkonnasõbralik ja säästev areng
„14. viisaastakuplaan“ selgitab taas tööstuse arengukava, mille eesmärk on „edendada rohelist arengut ning edendada inimeste ja looduse harmoonilist kooseksisteerimist“. Riiginõukogu välja antud „Juhendavad arvamused rohelise ja vähese süsinikuheitega ringmajanduse süsteemi loomise ja täiustamise kiirendamise kohta“ juhivad samuti tähelepanu sellele, et rohelise ja vähese süsinikuheitega ringmajanduse süsteemi loomine ja täiustamine on Hiina ressursi-, keskkonna- ja ökoloogiliste probleemide lahendamise põhistrateegia. Roheline, vähese süsinikuheitega ja keskkonnasõbralikkus on söödaettevõtetele oluline vahend tõeliselt säästva arengu saavutamiseks ning see on üks valdkondi, millele söödatööstus tulevikus jätkuvalt keskendub. Vesiviljelusfarmide töötlemata saasteallikad avaldavad keskkonnale teatud kahjulikku mõju ning vesiviljelusfarmide peamine saasteallikas on loomade väljaheited, mis sisaldavad suures koguses kahjulikke aineid, nagu ammoniaak ja vesiniksulfiid. Eespool nimetatud kahjulikud ained saastavad vett ja pinnast ökosüsteemide kaudu ning võivad mõjutada ka tarbijate tervist. Sööt kui loomasööda allikas on vesiviljeluse reostuse vähendamisel võtmetähtsusega sõlmpunkt. Tööstusharu juhtivad söödaettevõtted kavandavad aktiivselt teaduslikku ja tasakaalustatud toitumise sobitamise süsteemi ning parandavad loomasööda seeditavust, lisades söödale taimseid eeterlikke õlisid, ensüümpreparaate ja mikroökoloogilisi preparaate, vähendades seeläbi keskkonda mõjutavate ainete, näiteks väljaheidete, ammoniaagi ja fosfori heitkoguseid. Tulevikus jätkavad söödaettevõtted professionaalsete uurimisrühmade loomist tipptasemel biotehnoloogia uurimiseks ja arendamiseks, leides tasakaalu rohelise, vähese süsinikuheitega ja kulude kontrolli vahel.
Postituse aeg: 10. november 2023